Teated

Päästeamet alustab kodude kontrollkäike. Kontrollkäigud toimuvad 9.–13. novembrini

Päästeamet alustab kodude kontrollkäike: tähelepanu all on suitsu- ja vingugaasiandurid. Päästeamet kontrollib järgmisel nädalal tähelepanu all on suitsu- ja vingugaasiandurid  Eesti kodudes suitsu- ja vingugaasiandurite olemasolu ning töökorrasolekut. Alanud kütteperioodil kutsub päästeamet kõiki inimesi üles veenduma, et nende kodus oleksid vajalikud andurid olemas, õigesti paigaldatud ja töökorras. Eelmise aasta kontrollkäigud näitasid, et suitsuandur oli olemas ligikaudu 83% kontrollitud Eesti kodudest. Piirkonniti on olukord siiski erinev. Kõige murettekitavam oli olukord Ida-Virumaal, kus suitsuandur oli olemas 73% kontrollitud kodudest. Seetõttu pöörab päästeamet tänavustel kontrollkäikudel Ida-Virumaale erilist tähelepanu. Eriti oluline on suitsuandurite olemasolu kortermajades, kus ühes korteris puhkenud tulekahju võib ohustada ka naabreid. Tulekahju korral on varajane hoiatus määrava tähtsusega. Töökorras suitsuandur annab inimestele võimaluse ohule kiiresti reageerida ja hoonest väljuda. Lisaks puuduvatele anduritele valmistavad muret vananenud seadmed. Näiteks paigaldati ligikaudu kümme aastat tagasi Ida-Virumaa kodudesse umbes 5000 suitsuandurit. Osa neist võib olla praeguseks oma kasutusea ületanud. Suitsuandurite kasutusiga on piiratud ning seetõttu tuleb kontrollida ka seda, kas olemasolev seade vajab väljavahetamist. Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles kontrollima oma kodus kolme asja:
1. Kas suitsuandur on olemas? Igas kodus peab olema vähemalt üks töökorras suitsuandur. Suurema ohutuse tagamiseks on soovitatav paigaldada andur igale korrusele ja võimalusel ka magamistubadesse. Suitsuandur tuleb paigaldada lakke vastavalt tootja juhistele. Kööki ja vannituppa ei ole seda üldjuhul soovitatav paigaldada, sest toiduvalmistamisel ja pesemisel tekkiv aur võib põhjustada valehäireid.
2. Kas suitsuandur töötab? Vajuta anduri testnuppu – see peab andma tugeva häiresignaali. Kontrolli ka anduri kasutusiga ning vaheta vananenud või mittetöötav seade välja. Andurit tuleb testida vastavalt tootja juhistele, üldjuhul vähemalt kord kuus.
3. Kas vajalik on ka vingugaasiandur? Kui kodus kasutatakse tahkekütteseadet, näiteks ahju, pliiti või kaminat, või korstnaga ühendatud gaasiseadet, peab olema paigaldatud ka nõuetekohane ja töökorras vingugaasiandur. Kontrollkäigud toimuvad 9.–13. novembrini Päästeameti inspektorid koos päästemeeskondadega kontrollivad kodudes suitsu- ja vingugaasiandurite olemasolu, paigaldust ning töökorrasolekut. Kontrollkäigud toimuvad kuni kella 19-ni. Puuduva või mittetöötava kohustusliku anduri eest võib määrata trahvi. Kontrolli peamine eesmärk on saavutada see, et kodudes oleks nõuetekohaselt paigaldatud ja töökorras suitsu- ja vingugaasiandurid, mis annavad ohust õigel ajal märku. Kontrollkäike tegevad inspektorid ja päästjad kannavad Päästeameti ametlikku riietust ning neil on kaasas töötõend. Kahtluse korral võib alati paluda töötõendi näitamist. Ära oota, kuni päästeamet sinu uksele koputab. Kontrolli oma kodu andureid juba täna ning paigalda või vaheta need vajadusel välja.
Kuva vähem

14. oktoobril toimub üleriigiline EE-ALARM ohuteavituse test, kus kõlavad sireenid.

Elanikkonnakaitse kuul testib päästeamet ohuteavitust ja kutsub läbi mõtlema oma varjumisplaani
Oktoober on elanikkonnakaitse kuu, mil toimub ka ohuteavituse test. Sel aastal pöörab päästeamet eritähelepanu varjumisoskuste arendamisele: erinevate ürituste ja teavituskampaania toel suunab amet läbi mõtlema ning harjutama, kuidas ja kuhu varjuda. 14. oktoobril toimub ka selle aasta viimane üleriigiline EE-ALARM ohuteavituse test, kus kõlavad sireenid.
Elanikkonnakaitse kuul saab igaüks proovile panna oma teadmised elanikkonnakaitse mälumängudel. Lasteaedu ja koole kutsub päästeamet üles osa võtma loovatest väljakutsetest ning noortekeskustes saab oma kriisioskuseid arendada praktilistes töötubades. Korteriühistutute esindajatele ning haridusasutustele toimuvad infotunnid, kus selgitatakse, kuidas koostada varjumisplaani ning jagatakse soovitusi hoones turvalisima koha leidmiseks. Kriisivalmiduse-teemalisi üritusi toimub ka erinevates kohalikes omavalitsustes. Vaata elanikkonnakaitse kuu sündmusi veebilehelt olevalmis.ee/syndmused.
14. oktoobril on plaanis selle aasta kolmas ohuteavituse test ehk kriisivalmiduse päev: käivitatakse kõik EE-ALARM ohuteavituse kanalid, sh sireenid. Testimine toimub kahes etapis:
➢
lõuna paiku saadetakse telefonidesse meeldetuletus (SMS) testi toimumise kohta.
➢
vahemikus 15.00–15.10 kõlavad sireenid, saadetakse teavitused Eesti äpi ja „Ole valmis!“ mobiilirakenduste kaudu ning Eesti Rahvusringhäälingu kanalites (ETV, ETV+, err.ee ja äpp „ERR uudised”) näeb ribateksti ohuteavituse testimise kohta.
➢
Testi lõppemise kohta telefonile teavitust ei tule.
Regulaarseid ohuteavituse teste on vaja, et kontrollida süsteemide töökindlust, veenduda tehtud arenduste toimimises ning leida võimalikke kitsaskohti. Oluline on ka tuletada meelde, et reaalse ohu korral tuleb sireeni kuuldes kohe varjuda.
Päästeamet kutsub inimesi ning asutusi läbi mõtlema ja läbi mängima, kuhu ja kuidas varjuda. Elanikkonnakaitse kuul tuleta meelde varjumise ABCd:
➢
parim koht varjumiseks on lähim siseruum, mis on
o
võimalikult madalal korrusel
o
võimalikult mitme tugeva seina taga – sinu ja õue vahele võiks jääda vähemalt kaks seina
o
võimalikult kaugel akendest ja klaasseintest.
➢
kui siseruumi varjuda ei õnnestu, leia koht, kus sind ümbritseb vähemalt ühelt või enamalt küljelt tugev takistus (kasvõi kraav, lohk), heida maha ning kata pea ja kael käte või näiteks jopega.
➢
Püsi varjus, kuni saad ametlikest kanalitest infot, et oht on möödas.
Päästeamet
Elanikkonnakaitse teemad jõuavad sügisel ka televaatajateni: 12.-16. oktoober kutsub päästeamet kaasa nuputama Kanal 2 saates „15 küsimust“, novembri alguses aga soovitab lülituda ETV ja ETV+ ekraanidele, kus esilinastuvad saatesarjad „Mis siis, kui...“ ja „Tähtis teada!”. Saadetes katsetavad erinevad Eesti pered enda näitel, kuidas käituda elektrikatkestuse korral, millised peaksid olema kodused kriisivarud ja palju muud. Enda kriisiteadmisi saad juba täna arendada tasuta elanikkonnakaitse e-koolitusel: olevalmis.ee/koolitus.
Täpsem info ohuteavituse testi ja elanikkonnakaitse kuu sündmuste kohta on leitav olevalmis.ee.
Oluline lisainfo ohuteavituse testi kohta:
➢
Testi eel räägi lähedastega, eriti laste ja eakatega, et ohtu pole ja tegemist on testiga.
➢
Nii äpiteavituste kui ka SMSi saatja on alati EE-ALARM.
➢
Ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kohta saad täpsemat infot veebilehelt https://www.olevalmis.ee/ohuteavitus-ehk-ee-alarm. Sealt leiad ka käitumisjuhised ning saad kuulata sireeni heli.
➢
Kehtivaid ohuteavitusi näed www.kriis.ee esilehel.
➢
Testi järgselt anna meile tagasisidet www.kriis.ee lehel. See aitab meil hinnata kogu süsteemi toimivust ja tuvastada võimalikud kitsaskohad.
➢
Järgmisel aastal toimub kolm üleriigilist ohuteavituse testi: veebruaris, juunis ja oktoobris 2027.
Kuva vähem

kriis.ee

Avaleht |

Lehelt leiad infot, kuidas erinevateks kriisideks valmistuda ja kriisides toime tulla

Oktoober on elanikkonnakaitse kuu.

Oktoober on elanikkonnakaitse kuu. Sel aastal pöörab päästeamet eritähelepanu varjumisoskuste arendamisele. 14. oktoobril toimub ka selle aasta viimane üleriigiline EE-ALARM ohuteavituse terviksüsteemi test, kus käivitatakse kõik ohuteavituskanalid, sealhulgas ka sireenid. Kogu oktoobri kestva ning ka novembrisse ulatuva kampaania eesmärk on suurendada teadlikkust varjumise põhitõdedest ning kutsuda üles inimesi ja asutusi varjumist oma kodus, töökohal ja koolis läbi mõtlema ning harjutama, et teadmisi kinnistada. Kampaania algab 1. oktoobril.

14. oktoobri EE-ALARM ohuteavituse terviksüsteemi test toimub kahes etapis:
• lõuna paiku saadetakse mobiiltelefonidele SMS-meeldetuletus testi toimumise kohta;
• vahemikus 15.00–15.10 käivitatakse sireenid ning saadetakse teavitused Eesti äpi ja rakenduse „Ole valmis!“ kaudu. Samuti kuvatakse testiteavitusi Eesti Rahvusringhäälingu kanalites (ETV, ETV+, ERR.ee ja rakendus „ERR Uudised“).
Palume arvestada, et testi lõppemise kohta eraldi teavitust ei saadeta.
Regulaarsete testide eesmärk on kontrollida ohuteavitussüsteemide töökindlust, hinnata tehtud arenduste toimimist ning tuvastada võimalikke kitsaskohti. Samuti aitab test inimestele meelde tuletada, et reaalse ohu korral tuleb sireeni kuuldes viivitamata varjuda.
Test pakub organisatsioonidele hea võimaluse arutada ja vajadusel läbi harjutada, kuidas nende asutuses varjumine on korraldatud. Varjumine on praktiline oskus, mida tasub enne kriisiolukorda läbi mõelda ja miks mitte ka läbi teha.
Elanikkonnakaitse kuul saab igaüks proovile panna oma teadmised elanikkonnakaitse mälumängudel. Lasteaedu ja koole kutsub päästeamet üles osa võtma loovatest väljakutsetest ning noortekeskustes saab oma kriisioskuseid arendada praktilistes töötubades. Korteriühistutute esindajatele ning haridusasutustele toimuvad infotunnid, kus selgitatakse, kuidas koostada varjumisplaani ning jagatakse soovitusi hoones turvalisima koha leidmiseks. Kriisivalmiduse-teemalisi üritusi toimub ka erinevates kohalikes omavalitsustes.

Täpsemat infot ohuteavituse testi ja elanikkonnakaitse kuu tegevuste kohta leiate veebilehelt olevalmis.ee.

https://www.olevalmis.ee/

Elanikkonnakaitse e-koolitus. TASUTA

kõigile huvilistele on TASUTA kättesaadav uus elanikkonnakaitse e-koolitus, mis aitab Eesti inimestel omandada baasteadmisi kriisideks valmistumiseks ja oma kriisikindluse suurendamiseks.

Koolituse leiab veebilehelt olevalmis.ee/koolitus

Koolitus annab praktilisi teadmisi selle kohta, kuidas kriisiolukordades tegutseda, sealhulgas kuidas varjuda või evakueeruda, millised on esmaabi ja psühholoogilise esmaabi põhitõed ning kuidas oma pere kriisivalmidust suurendada.

Elanikkonnakaitse e-koolituse läbimine on kohustuslik kõikidele avaliku sektori töötajatele. Täpsemat infot selle kohta edastab päästeamet suve jooksul asutustele ja avalikkusele.

Koolitus valmis Päästeameti, Sisekaitseakadeemia, Justiits- ja Digiministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ning Sotsiaalkindlustusameti koostöös.

Koolitus on tasuta, veebipõhine ja paindlikult läbitav. See on mõeldud kõigile, kes soovivad suurendada oma valmisolekut erinevateks kriisideks. Koolitus on saadaval eesti, inglise ja vene keeles ning kogu programmi läbimine võtab keskmiselt 3–6 tundi.

Koolituse läbimiseks on mitu võimalust:

Ilma sisse logimata – koolitust saab läbida endale sobival ajal ja mahus anonüümselt. Sellisel juhul õppeprotsess ei salvestu ning koolituse lõpus tunnistust ei väljastata.

Sisselogimisega ja tunnistusega – õppija loob konto ja logib sisse. Koolituse edukal läbimisel väljastatakse nimeline tunnistus. Koolituse sisu on mõlemal juhul identne.

PFAS/PFOA ühendeid sisaldavad tulekustutid ja vahud on keelustatud

PFAS ühendeid (sh PFOA) sisaldavate tulekustutusvahtude kasutamise ja käitlemise nõuded

Per- ja polüfluoroalküülide (PFAS) ainerühma kuuluvad POS-määruses loetletud perfluorooktaansulfoonhape (PFOS) ja selle derivaadid ning perfluorooktaanhape (PFOA) ja selle soolad ja PFOA-ga seotud ühendid. Need ained on keskkonnas väga püsivad ning seetõttu rangelt reguleeritud. PFOA ja sellega seotud ühendid on hõlmatud Euroopa Liidu püsivate orgaaniliste saasteainete määrusega (EL 2019/1021; edaspidi POS-määrus). Kogu PFAS-ide ainegruppi reguleeritakse lisaks REACH-määruse kaudu.

Tulekustutusvahtudele kehtivad piirangud rakenduvad kahes etapis ja kahe erineva õigusraamistiku alusel.

Aqueous Film Forming Foam (AFFF) kuuluvad nn Class B tulekustutusvahendite hulka ning kõik AFFF‑tüüpi vahud sisaldavad PFAS‑ühendeid – fluoritud pindaktiivseid aineid, mis annavad vahule selle kustutus omadused. PFAS‑id on väga püsivad, ei lagune keskkonnas ning võivad ohustada nii tervist kui ka joogiveeallikaid.

Vanemad 3% AFFF‑vahud olid valdavalt valmistatud nn C8‑keemiast, mis sisaldas PFOS‑i ja PFOA‑d või aineid, mis keskkonnas lagunevad PFOA‑ks. Sellised C8‑põhised AFFF‑vahud on rahvusvaheliste keskkonnaregulatsioonide alusel keelatud ja neid ei tohi enam kasutada.

Kui Teie kasutuses olev tulekustutusvaht sisaldab PFOAd, selle soolasid või PFOAga seotud ühendeid, rakendus selle kasutamise keeld POS-määruse alusel alates 3. detsembrist 2025. See tähendab, et nimetatud kuupäevaks tuli vaht süsteemidest eemaldada, seadmed ja mahutid puhastada ning nii vaht kui ka PFOA ühendeid sisaldava vahuga saastunud pesuvesi anda üle nõuetekohaseks käitlemiseks hävitamise teel (põletamine). Vahu eemaldamisel omandab see jäätme staatuse ning selle edasisele käitlemisele ja veole kohaldatakse jäätmealaseid nõudeid, sealhulgas vajaduse korral jäätmete riikidevahelise veo korda.

Juhime eraldi tähelepanu, et Stockholmi konventsioon ning selle rakendamiseks kehtestatud POS-määrus ei luba PFOA ühendeid sisaldavaid tooteid taaskasutada, ringlusse võtta, taasväärtustada ega korduskasutada. Seetõttu ei ole selliste tulekustutusvahtude suunamine kolmandatesse riikidesse (nt humanitaarabi või kustutustööde eesmärgil) lubatud.

Pärast PFOA ja PFOS keelustamist võeti kasutusele C6‑põhised 6% AFFF‑vahud, mida käsitletakse kui „modern fluorotelomer foams“. Need ei sisalda enam PFOA‑d kui toimeainet, kuid sisaldavad lühikese ahelaga PFAS‑e, mis on samuti väga püsivad ja reguleerimise alla kuuluvad. Kuigi C6-põhiseid vahte lubatakse teatud valdkondades veel kasutada, on Euroopa regulatsioonid juba ette näinud nende järkjärgulise keelustamise.

REACH-määrus kehtestab piirangud kõigile PFAS ühendeid sisaldavatele tulekustutusvahtudele alates 23. oktoobrist 2030, kui PFAS´ide summaarne kontsentratsioon on 1 mg/l või üle selle. Teatud kasutusaladele on ette nähtud erandid, sealhulgas Seveso direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele käitistele, kus piirang hakkab kehtima alates 23. oktoobrist 2035.

Rõhutame siiski, et PFOA või selle soolade sisaldus tulekustutusvahtudes on keelatud juba alates 3. detsembrist 2025, sõltumata REACH määruse tulevastest tähtaegadest.

Fluorivabad F3‑vahud on praegu ainus tulekustutusvahtude rühm, mis ei sisalda ühtegi PFAS‑ühendit. Erinevalt AFFF‑vahtudest (nii C8‑ kui ka C6‑põhistest), mille kustutusvõime tugineb fluoritud pindaktiivsetele ainetele, on F3‑vahud valmistatud täielikult fluorivabade pindaktiivsete ainete segust. See tähendab, et nende kasutamisel ei teki PFOA‑st, PFOS‑ist ega muudest PFAS‑i rühma kuuluvatest ühendeist tulenevat keskkonna‑ ega terviseriski ning neid ei seostata püsivate ja bioakumuleeruvate saasteainete levikuga.

Ohtlike jäätmete käitlemise korraldamine

Juriidilisest isikust jäätmevaldaja vastutab enda valduses olevate ohtlike jäätmete käitluse korraldamise eest ise. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

Juhul kui ettevõtte valduses olevate jäätmete kogus ületab Eesti jäätmekäitlejate käitlusvõimekuse, on võimalik korraldada jäätmete väljasaatmine teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvasse käitluskeskusesse. Meile lähimad vastavat võimekust omavad jäätmekäitlejad asuvad Soomes, Rootsis ja Iirimaal.

Sobiva käitleja leidmise järel tuleb korraldada jäätmete transport käitlejani, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta sätestatud nõudeid. Rohkem infot riikidevahelise jäätmeveo korraldamise kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt Jäätmete riikidevaheline vedu | Keskkonnaamet.

Informatiivse abina toome välja mõned jäätmekäitlejad, kellelt tasub uurida käitlusvõimekust:

AS EcoPro – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
AS Epler & Lorenz – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Ragn-Sells AS – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
BAO ohtlikud jäätmed OÜ – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Paikre OÜ – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Märgime, et osadel nimetatud ettevõtetel on arvestatav kogemus ohtlike jäätmete ekspordiga ning koostööpartnerid Soomes ja Rootsis.

Eeltoodust tulenevalt palume Teil esmalt teha kindlaks, milliseid aineid Teie ettevõttes kasutatavad tulekustutusvahud sisaldavad (kas PFOA või mõni muu PFAS-ühend). Sellest sõltub, milline õiguslik alus ja millised tähtajad Teie suhtes kohalduvad ning milliseid tegevusi tuleb rakendada vastavalt kehtivatele nõuetele.

Tulekustutusvahu koostise ja PFAS‑ühendite esinemise tuvastamiseks soovitame Teil esmalt üle vaadata toote ohutuskaart. Kui ohutuskaardist ei selgu, kas toode sisaldab PFOA‑d või muid PFAS‑ühendeid, tuleb tootja või edasimüüja käest küsida täpsustavad tehnilised andmelehed või sertifikaadid, mis kinnitavad toote koostist ja PFAS‑sisaldust. Fluorivabade vahtude kasutamisel peab tootjal olema kirjalik tõend, et toode ei sisalda PFAS‑ühendeid. Juhul kui nimetatud allikatest ei ole võimalik saada usaldusväärset teavet, võib toote koostise selgitamiseks tellida laboratoorse analüüsi akrediteeritud laborilt - näiteks Eurofinsi PFAS‑spetsialiseeritud laboritesse Rootsis või Hollandis. Lisaks on võimalik kasutada rahvusvahelisi akrediteeritud laboreid, nagu ALS Global (Põhja-Euroopa, Holland, Saksamaa) või SGS Europe (Rootsi), mis pakuvad nii analüüse kui ka proovivõtukomplekte ja juhiseid.

Praktilisest vaatenurgast tähendab see, et kuigi PFOA‑d sisaldavad vahud võib lühiajaliselt asendada C6‑tüüpi vahtudega ning sellega täita kehtivaid POS-määruse nõudeid, on samal ajal teada, et REACH‑määruse alusel on laiem PFAS‑ainete rühmapõhine kasutuspiirang. See toob tulevikus kaasa vajaduse C6‑tüüpi vahtude uuesti välja vahetamiseks fluorivabade tulekustutusvahtude vastu. Seetõttu on kuluefektiivsuse ja regulatiivse kindluse seisukohast kõige mõistlikum lahendus minna juba praegu üle fluorivabadele tulekustutusvahtudele.

Täiendavat infot POS-ide kohta leiab ka Kliimaministeeriumi kodulehelt:

https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/toostusheide-ja-kemikaalid/kemikaalid

Lingid olulistele õigusaktidele:

Eurofins. (n.d.). EU guide for transitioning to fluorine-free firefighting foams (F3).

https://www.eurofins.se/tjaenster/miljoe-och-vatten/nyheter-miljo/eu-guide-for-transitioning-to-flu…

European Commission. (2025). Commission Regulation (EU) 2025/1988 of 2 October 2025 amending Annex XVII to Regulation (EC) No 1907/2006 as regards per- and polyfluoroalkyl substances in firefighting foams. Official Journal of the European Union.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202501988

European Parliament, & Council of the European Union. (2019). Regulation (EU) 2019/1021 of the European Parliament and of the Council of 20 June 2019 on persistent organic pollutants (recast) (Text with EEA relevance). Official Journal of the European Union.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1021

Loe lisaks...

Lehekülg 1 / 13

Algus
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Järgmine
Lõpp

Otsing

Viimased teated

Lingid

Logimine