EVS 933:2017 Standard "Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hooldus Prindi Saada link
 
Standard EVS 933:2017 "Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hoolduspunktidele"
on  jõustunud sellekohase teate  avaldamisega EVS Teataja 2017. aasta märtsikuu numbris.
 
Standardi koostamise ettepaneku on esitanud tehniline komitee EVS/TK 05 „Tuletõrje- ja päästevahendid“, standardi koostamist on korraldanud Eesti Standardikeskus ning osaliselt rahastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Standardi on koostanud Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidu (ETHK) moodustatud töörühm mida juhtis ETHK juhatuse liige Margus Oberschneider, kavandi ekspertiisi tegi pikaaegse kogemusega  spetsialist Erik Savi, kes on antud teemaga tegelenud üle 10 aasta. Standardi on heaks kiitnud EVS/TK 5. 
Standardi EVS 933:2017 "Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hoolduspunktidele"  koostamise ajendiks oli 2010 aastal kehtima hakanud Siseministri määrus nr 39 mida erinevalt tõlgendades kujunenes välja väärarusaam, et tootjapoolseid kontrolli ja hooldusjuhendeid ei pea järgmima. See omakorda tõi kaasa lihtsalt kontrollkleebiste müügi ja  suures osas reaalseid tegevusi tulekustutite kontrolliks/hoolduseks ei teostatud või olid need puudulikud. Tänasel päeval on tulemuseks see, et Eestis ringleb kümneid tuhandeid tulekustuteid millede töövalmidust ei tea keegi. Samuti tuuakse maale tulekustuteid mis ei vasta nõuetele või on saanud mujal riikides müügikeelu. Maaletooja „kontrollib“ ise kustuti ja laseb selle ringlusse. Ühe või kahe aasta pärast kui kustutit on vaja uuesti kontrollida siis järjekordne „kontrollija“ paigaldab samaoodi kontrollkleebide veendumata kustuti töökorras olekus. EN 3-7 vastavusele, hooldus ja survetesti vajadusele jne. Väga suur proleem on ka selles, et Eestisse tuuakse (näiteks suures osas uutes autodes olevad 1kg-d kustutid ja ehitajate poolt uutele objektidele paigaldatud 6 kg pulberkustutid) palju selliseid tulekustuteid, mis vastavad küll EN3 nõuetele kuid neil pole võimalik tavapäraste kontrolltoimingutega tulekustutite töövalmidust tuvastada. Näiteks kustutil puudub kontrollventiil. Manomeetri all puudub kontrollklapp. Puudub manomeetril ava manomeetri osuti kontrollimiseks jne. Tootja on tulekustuti elueaks andnud 5 aastat või tuuakse maale vanad laojäägid, kus kustuti on juba 4-5 aastat vana. Tootjaid on palju ja sama palju on ka erinevaid tehnilisi lahendusi kuidas kustuteid saab kontrollida või üldse ei saagi kontrollida. Paljud tehased on andnud kustutitele hoolduvälpadeks 3 või 5 aastat tavapärase 10 asemel näiteks. Nn rohelises alas olev manomeetri seiser ei näita, et tuleksututi on töökorras.
Standardi EVS 933:2017 "Juhised kantavate tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks ning nõuded hoolduspunktidele"   eesmärk on tagada tuleohutuse seaduses ja siseministri määruses nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ esitatud nõuete ühtne arusaam, et oleks võimalik tagada kantava tulekustuti nõuetekohasus ja pikk kasutusiga tehnilise korrashoiu korraldamisega, ning selle abil vähendada ohtu, et ringlusse ei satuks tulekustutid, mis ei ole tehniliselt töökorras. 
Standardis kirjeldatakse tulekustutite kontrolli ja hoolduse nõudeid. Samuti kirjeldatakse töökohta, kus hooldatakse tulekustuteid ja teostatake survekatseid. Samuti seadmeid ja tööriistu, millega on võimalik tagada tulekustutite korrashoid.
Tulekustuti töökord, kasutusvalmidus ja pikk kasutusiga sõltuvad asjatundlikust kontrollist ja hooldusest. Tulekustuti korrashoidu saab tagada ainult, kui tööde tegijale on tagatud vastav väljaõpe ja kättesaadavaks tehtud asjakohased seadmed, masinad, tööriistad ja juhendid.

 

Tuleohuse seaduse § 30. Tuleohutuspaigaldis

Tulekustuti suhtes kohaldatakse tuleohutuspaigaldise kohta käivaid sätteid.

 

Tuleohuse seaduse § 31.Tuleohutuspaigaldise omaniku kohustused

tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse;

korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust;

omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta;

 

Tuleohuse seaduse § 32. Tuleohutuspaigaldise projekteerimisele, paigaldamisele, kontrollimisele ja hooldamisele esitatavad nõuded

Tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele, ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

Tuleohutuspaigaldise võib turule lasta või kasutusele võtta, kui see vastab tehnilises normis sätestatud tingimustele.

 

Tuleohutuse seaduse § 50. Tuleohutuspaigaldise projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- ja hooldamisnõuete rikkumine

Tuleohutuspaigaldise projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- ja hooldamisnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut.

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

 

Siseministri määrus nr 39 " Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule"

§ 3. Tulekustutile esitatavad nõuded

Tulekustuti peab tagama vähemalt standardiseeriast EVS-EN 3 tuleneva ohutuse taseme. Tulekustuti osadele, mis on surve all,

kohaldatakse «Surveseadme ohutuse seaduses» surveseadmele esitatavaid nõudeid.

§ 4. Tulekustuti nõuetele vastavuse tõendamine

Tulekustuti nõuetele vastavust tõendab tootja, tootja volitatud esindaja või isik, kes laseb tulekustuti turule.

Nõuetele vastavuse tõendamisel lähtutakse standardiseeria EVS-EN 3 nõuetest.

§ 8. Tulekustuti korrashoiu tagamine

Objekti omanik tagab tulekustuti korrashoiu selle regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega.

Tulekustuti kontrollimisel või hooldamisel juhindutakse standardiseeria EVS-EN 3 nõuetest ja tootjapoolsetest juhistest.

 

 

 
CheckFire tulekustutite tagasikutsumise teade Prindi Saada link

ChekFire on andnud teada tulekustutite tagasikutsumisest 7 september 2016.
Süsinikdioksiid tulekustuti tüübitähis: CO2EA.

Tegemist on tootmis praagiga, kus tulekustuti ventiilipäästik võib surve all puruneda ja eemalduda ebakvaliteetse metallisulami tõttu.

On kolm võimalust ära tunda praak tulekustuti:
1. Ventiilile on pressitud märgis: H-64
2. Ventiilile on pressitud kuupäev: 01/16
3. Tulekustuti kestal on pressitud kuue kohaline partii number, 003913 – 007852 vahemikus on tegemist praak tulekustutiga.

 

 

Ametlik teadaanne kodulehel, kus kirjeldatakse kuidas praak toodet ära tunda:

http://www.checkfire.co.uk/news/fire-trade-supplies/a-note-on-our-product-recall

PDF vormigus ametlik dokument: 

http://www.britishfireconsortium.co.uk/pdf/recall_check.pdf

 

Kui teil on selline tulekustuti, tuleks see tagastada kauplejale!

 

 

 
Standardimise tehniline komitee EVS/TK 05 „Tuletõrje- ja päästevahendid“ heakskiit Prindi Saada link
Standardimise tehniline komitee EVS/TK 05 „Tuletõrje- ja päästevahendid“ kiitis heaks standardi kavandi ""Kantavate tulekustutite kontroll ja hooldus. Tulekustutite hoolduspunktidele esitatavad miinimumnõuded“ millega kinnitatakse, et kavand vastab koostamisettepanekule, tervise- ja tööohutuse ning keskkonnakaitse nõuetele. Samuti kinnitatakse, et kavand on kooskõlas kehtivate õigusaktide nõuetega, erialase terminoloogiaga ning vastab muudele asjasse puutuvatele nõuetele (sh intellektuaalomandi kaitse alused lahenduste korral). Kavand on EVS-i juhendite kohaselt vormistatud.
 
 
ETHK juhatus
 
Sageli arvatakse ekslikult, et gaasileke põhjustab vingumürgituse. Prindi Saada link
Põhjuseks pole üldjuhul gaasiseadme rike, vaid ebapiisav ventilatsioon. See tähendab, et suitsulõõr on ummistunud või vannitoa ventilatsioon on puudulik.
Korteritele on paigaldatud nn "pakett aknad", mis tähendab seda, et värske õhu juurdevool on takistatud ja vannitoas olevas ventilatsioonilõõris ei teki vajaliku õhuvahetust (nn tõmmet)
Vingumürgituse põhjustab siiski vingugaas, mis tekib puuduliku põlemise tagajärjel. Nimelt vajab gaasiboiler töötamiseks ehk vee leegi abil soojendamiseks väga palju õhku. Ühe kuupmeetri vee soojendamiseks kulub ca 10-12 kuupmeetrit õhku. Õhku on vaja ka ruumi ventileerimiseks. Ei piisa sellest, et vannitoas on sundväljatõmme. Kuskilt peab ka õhku juurde tulema. Kui uks on õhukindlalt suletud siis seda ei tule. Kui need tingimused pole täidetud siis gaasi põlemine muutub mittetäielikuks ja seetõttu tekkiv Co gaas satub vannituppa ja võib tungida ka muudesse eluruumidesse.
Seadme ohutuse seaduse järgi vastutab nõuete täitmise eest omanik. Korterisisese osa eest (näiteks gaasiboiler, gaasipliit, gaasitoru koos gaasitarvitiga) vastutab korteri omanik ja neid gaasiseadmeid tuleks üldjuhul kontrollida kord aastas. Soovitatav hoolduse sagedus on kirjas gaasiseadme tootja hooldusjuhistes. Hooldamata ja mittekorras gaasiseadmed tuleb korrastada või välja vahetada. Juhul, kui seadmete töökorras oleku kohta on kahtlusi tuleks tellida OÜ Inspecta Estonia-st gaasipaigaldiste audit mille käigus kontrollitakse seadmete ohutust. Üldjuhul on 10 - 15 aasta vanused gaasiseadmed, eriti gaasiveesoojendid amortiseerunud ja nende kasutamine ohtlik ning need tuleks välja vahetada tänapäevaste vastu.
Ühiskasutuses oleva osa eest vastutavad kõik ühiselt. Seega vastutab trepikodades oleva gaasitorustiku ja ühisomandis olevate lõõride ning korstna nõuetele vastavuse eest üldjuhul korteriühistu. KÜ juhatus on kohustatud gaasipaigaldisega seotud suitsugaaside lõõride puhastamist tellima kord aastas, ning seda peab teostama pädev korstnapühkija. Kui KÜ juhatus ignoreerib antud nõuet siis gaasiseadmete ja gaasipaigaldistega seotud tegevuste ohutuse üle teeb riiklikku järelvalvet tehnilise järelevalve amet ja soovitame pöörduda nende poole. Gaasiseadme hoolduse ja kontrolliga võib tegeleda ainult eripädevusega isik, kodus omal käel seda teha ei tohi. Õige oleks kõik tööd kortermajas tellida korraga ja iga aasta ühel kindlal kuul.
 
Tüüpilised probleemid gaasiboileritega on järgmised:
1. Mitteküllaldane tõmme või ventilatsioon seadme kasutamisel, mistõttu ei ole gaasi põlemine korrektne ja leek võib iseeneslikult kustuda.
2. Lõõride materjal, suund või avad ei ole õiged, mille tagajärjel suitsugaaside eraldamine või ventilatsioon ei toimi.
3. Mittetäielik maagaasi põlemine ja vingugaasi tekkimine, mille põhjustab hooldamata seade või puudulik ventilatsioon.
4. Gaasipaigaldisega seotud suitsugaaside lõõre ei ole puhastatud, mistõttu ei toimu piisav suitsugaaside eraldumine.
5. Gaasitorustiku seadmed, kraanid, liitekohad jne ei ole lekketihedad ja lekivad.
6. Gaasipaigaldis ei ole ehitatud nõuetekohaselt.
7. Põleti leek ei ole õige, kuna seade on hooldamata või õigesti reguleerimata.
 
Pahatihti hakatakse gaasiseadmeid ja –paigaldisi hooldama alles siis, kui on tekkinud probleem või toimunud õnnetus. Gaasiboiler on erinõuetega paigaldis ja kuulub hoone tehnosüsteemi hulka, mistõttu peab kõikidel sellistel seadmetel olema projekt, hooldus- või kasutusjuhis, tehnilise kontrolli protokoll ja hooldust ning korstnapühkimist tõendav dokumentatsioon. Need on vajalikud tõendid tegevustest, mis hoiavad ära probleemid ja õnnetused. Ka näiteks gaasiboileri teisaldamine ühest ruumist teise on tehnosüsteemi muutus, mille korralt tuleb koostada ehitusprojekt, esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja tellida uus audit.
Gaasitöid tohib teostada ainult ettevõte, kellel on olemas vastava pädevusega gaasitöö eest vastutav isik. Andmed pädevate isikute kohta leiab majandustegevuse registrist. Gaasipaigaldiste auditit võib hetkeseisuga teha ainult Inspecta Estonia OÜ.
Pane tähele !!!
-          Suitsuandur ja vingugaasiandur on 2 erinevat toodet. 
-          Suitsuandur paigaldatakse lakke, vingugaasiandur soovitatakse paigaldada hingamisteede kõrgusele (magamistoas voodi kõrgusele).
-          Kui gaasiboiler on vannitoas, veendu, et vingugaasiandur sobib paigaldamiseks niisketesse ruumidesse. Ehk siis on olemas IP tase.
 
Oluline on teada, et paljud probleemid, mis on ka meedias kajastust leidnud, on tingitud mitte gaasileketest, vaid hoopis vingugaasist (CO). Inimesed otsivad gaasiandureid, kuid tegelikult on neil tihti vaja hoopis vingugaasiandurit.
Nimelt  gaasipõletid, mida ei ole hooldatud või ei ole tagatud nõuetekohane hapniku juurdevool siis sellisel juhtudel võib mittetäieliku põlemisprotsessi käigus tekkida CO ehk vingugaas.
Kui propaan ja metaan on lõhnastatud gaasid, siis vingugaas on värvitu ja lõhnatu ja seetõttu eriti ohtlik gaas mille tuastamiseks oleks vaja  paigaldada  vingugaasiandur.
 
 
Margus Oberschneider
ETHK juhatuse liige
Tuleohutusspetsialist tase 5 - kutsetunnistus 095401
 
Tulekustutite kontrolli/hoolduse standardi koostamine Prindi Saada link
27.01.2016 a laekus meile rõõmustav teade, et Eesti Standardikeskuse tehniline komitee EVS/TK 5 "Tuletõrje ja päästevahendid" otsustas toetada Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidu (ETHK) taotlust koostada koostada siseriiklik standard tulekustutite kontrolliks ja hoolduseks. Hea uudis ja ees seisab palju tööd, kuid loodame siiralt, et antud standard teeb meie kõigi elu turvalisemaks.
 
12.01.2016 a saatis Päästeamet EVS/TK 5 liikmetele ettepaneku selgitamaks välja kas EVS/TK 5 liikmed toetavad kõnealuse standardi koostamist.
Meie naaberriikides Lätis ja Leedus on sellised standardid olemas.
Antud dokumendi eesmärk on luua ühtne arusaam tulekustuti kontrolli ja hoolduse teostamise vajadusest ja selle ulatusest. Hetkel on reguleeritud antud valdkond Siseministri määrusega nr 39 "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule". Määrus annab küll ette üldise raamistiku, kuidas tulekustuteid kontrollida ja hooldada, kuid antud raamistik ei taga reaalses elus kahjuks tulekustuti korrasolekut. Kustutite tootjaid on palju. Erinevate tootjate tootmiste eripärade, hooldusjuhendite paljususe jne tõttu ei ole kahjuks võimalik tavapäraste kontrolltoimingute teostamisega garanteerida paljude tulekustutite töövalmidus. Kuid ometigi pannakse pahatihti töökorras olekut tõendav kleebis kustutile. Näiteks kui kustutil puudub „kontrollventiil, manomeetri all puudub kontrollklapp, puudub manomeetril ava manomeetri osuti kontrollimiseks jne siis polegi võimalik tavapäraste kontrolltoimingute käigus alati tagada tulekustutite korrasolek. Paraku puuduvad pahatihti ka sellistel "kontrollijatel" ka kontrollitava kustuti tehase poolne hooldusjuhend.
Täna puudub ühtne arusaam tuleohutusjärelevalvel, paljudel firmadel, kes tegelevad kustutite kontrolli/hooldusega ja objekti valdajatel kuidas teostada tulekustuti kontrolli, hooldust, laadimist, ning milline peab olema toimingute ulatus, et tagada tulekustuti kasutusvalmidus ja töökord. Puudub igasugune ülevaade hoolduspunktide tehnilise varustatuse ja seal töötavate inimeste pädevuse üle. See on viinud selleni, kus Eesti Vabariigis ringleb tõenäoliselt kümneid tuhandeid tulekustuteid millede töövalmiduses ei saa olla kindel. Standard annaks võimaluse spetsiifiliste tehniliste nõuete täpsemaks määratlemiseks ja kirjeldamiseks, mida määruses lahti kirjutada lihtsalt ei ole võimalik. See dokument looks alusbaasi tulekustuti korrashoiule ja üheti mõistmise tuleohutusettevõtete, tuleohutusjärelevalve, objekti valdajate ja ka eraisikute vahel. Meie hinnangul kaoks ära see ebaselgus, mis hetkel Eestis tulekustutite kontrolli-hoolduse maailmas toimub. See oleks kasuks kõikidele osapooltele. Nii tarbijale kui ka teenuse pakkujatele. Meie eesmärk on ju kõigil ühine. Et oleks tagatud inimeste turvalisus ja turul tegutsevatel firmadel oleksid kõikidel ühed reeglid. Kuna, aga suur osa tulekustutite kontrollijatest-hooldajatest (kusjuures tegemist ei ole enamus juhtudel tuleohutusfirmadega) ei täida nõudeid siis on tegemist väga suure ohuga tulekustutite soetajate tervisele, elule ja varale.
Lisaks on tegemist ka väga suure turu moonutusega ehk siis need ettevõtted, kes soovivad müüa tulekustuteid, mis vastavad nõuetele ja on töökindlad, ning pakkuda ka tulekustutitele kvaliteetset hooldusteenust surutakse turult välja, kuna ei püsi konkurentsis. See puudutab juba meid kõiki., kes me soetame oma lähedaste, kodu või firma turvalisuse tagamiseks tulekustuti. Hea on kui tulekustutit ei läheks kunagi vaja, aga kui teda vaja peaks minema peab kustuti ka 100% töökorras olema.
 
14.11.2015 a tegi ETHK ettepaneku Päästeametile ja Eesti Standardikeskuse tehnilisele komiteele EVS/TK 5 "Tuletõrje ja päästevahendid" ettepaneku koostada siseriiklik tulekustutite hoolduse ja kontrolli standard. Antud standard annaks juhised tulekustuti kontrollimiseks, hooldamiseks, laadimiseks, survetesti teostamiseks. Samuti nõuded tulekustuti hoolduspunktile ja kontrolli/hooldust teostava isiku pädevusele.
Kui kellegil on ettepanekuid ideid jne olete alati oodatud nendest teada andma maili aadressil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
 
 
ETHK juhatus
 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 2 / 4