Tuleohutus algab suhtumisest

tuleohutussalgabsuhtumisest 1
Erinevad uuringud näitavad, et ca 3-4% Eesti elanikkonnast on tulekahjuga vahetult kokku puutunud. Seetõttu ei oska palju inimesed tuleohutusele tähelepanu pöörata ning pahatihti valitseb arusaam, et tuleohutus on kellegi teise. Eelkõige suitsetajate ja alkoholiga liialdavate ning hooletult käituvate isikute probleem. Selline kuvand on aga eksitav, sest tegelikkuses põlevad nii uued kui ka vanad ehitised ning tulekahjud puudutavad kõiki ühiskonnaklasse. Eesti keeles on olemas väljend “tulega mängima“, mis tähendab kergekäelist suhtumist ohtlikku tegevusse. Tuleohutusnõuete rikkumine on samuti tulega mängimine. Seda nii otseses kui ka kaudses tähenduses. Tuleohutusnõuete rikkumine lõppeb varem või hiljem õnnetusega.
Seega asi on SUHTUMISES !!!
Tihti ei ole tuleohutusnõuded midagi muud kui lihtne talupojamõistus. Näiteks teab enamik inimesi, et tikkudega ei tohi mängida, sest see võib põhjustada tulekahju. Samas ei saa eeldada, et kõikidel inimestel on teadmised erinevate tuleohutuspaigaldiste projekteerimis- ja paigaldamisnõuete või küttesüsteemi ohutu ehitamise kohta.
Ja siit tuleb probleeem. Väga suur probleem,
Seaduse järgi peaks hangetel osalenutest võitjaks osutuma parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumus. See tähendab, et pakkumuste puhul ei lähtuta mitte madalaimast hinnast, vaid hinna ja kvaliteedi suhtest. Tegelikult on aga enamus tuleohutuse teemaga seotud hangete võitja soodsaima hinna pakkuja.
Ei saa öelda, et põhjus on ainult pakkujas. Süüdi on ka hankija kellel on kodutöö tegemata. Hankija kes ei tea päris täpselt, mida ta tahab ja mida ta ostab. Ja nii ongi kõige lihtsam öelda, et ainuke kriteerium on odavam hind. Kaob risk, et keegi vaidlustab, kurdab hinna üle jne. Mis aga vastu saadakse? Kindlasti mitte kvaliteetset teenust. Ostetakse allkirja hoolduspäevikusse, fiktiivselt täidetud akti, kontrollkleebist mitte sisulist teenust. Raske on mõista, et samamoodi käituvad paljud KOV-d ja riigiasutused. Soositakse enamasti vaid odavust. Võitja on see, kes on kirjutanud hinnapakkumises kõige väiksema numbri. Tellija rõõmustab eduka hanke üle ega tunne vähimatki huvi, kuidas nii väikese raha eest on võimalik töö ära teha. Kas selle raha eest on võimalik spetsialistile palka maksta ning ka riigile maksud maksta.
Pahatihti rakendubki pärast hanke võitu skeem, kus kõige odavama pakkumise teinud firma otsib allhankijad, kes on valiku ees, kas võtta töö vastu või mitte. Osaliselt tänu nn „hangetele“ võtab ettevõtja töö vastu, sest ka temal on vaja tööd teha ja oma töötajatele palka maksta. Paraku tuleb tal otsida säästukohti, milleks sageli ongi kvaliteet ja maksude optimeerimine. Kahjuks selline praktika moonutab konkurentsi. Hangetel on suuremad võidulootused neil, kes on osavad maksude optimeerimises, aga mitte neil, kes tahavad teha tööd ausalt, südamega ja maksta oma töötajatele õiglast palka ning olla korralikud maksumaksjad. Riik, aga elab maksudest. Nendest samadest maksudest mida riik tänu ise „hankeid“ korraldades ei saa üldse või saab väga vähe. Samuti väheneb turul ettevõtete arv kes tahavad korraliku teenust pakkuda. Nad ei jää lihtsalt selles nn hangete hinnasõjas ellu. Kas tõesti on vaja näiteks tulekustutite kontrolli jaoks korraldada nn minihange ja panna ainsaks kriteeriumis hind? Kallima pakkuja hind näiteks 30 € +km ja odavama pakkuja hind 14 € +km. Esimesel puhul saad korraliku ja asjatundliku teenuse. Teisel puhul müüakse sulle kontrollkleebis mille omahind on 0.50 €. Kes sellisest teenusest võidab? Ainult kontrollkleebise müüja. Tellija aga ei saa mitte kuidagi kindel olla, et uue ja uhke kontrollkleebisega tulekustuti ka töökorras on kui teda vaja peaks minema. Tuleb ka arvestada, et nn "hanke" korraldamine on töö ja maksab.
Teeks ka ühe ettepepaneku. Kui paljudel hangetel on seatud kvalifitseerumise tingimuseks firma viimaste aastate käibe minimaalne nõue, siis sama võiks teha ka tasutud sotsiaalmaksuga. Oleks õiglane, et ettevõttel on olemas ajalugu, mis näitab, et peale professionaalse võimekuse on ta olnud ka korralik maksumaksja ja tal on reaalselt olemas töötajad.
Seega veelkord. Kõik algab suhtumisest.
 
Margus Oberschneider
ETHK juhatuse liige
Tuleohutusspetsialist tase V